Võluva väärikusega eristub linnapildis 1907. aastal historitsistliku arhitektuuriga valminud kaunis tellistest ja maakividest tornita pühakoda. Kiriku ehitamisest võtsid aktiivselt osa leedukatest ja poolakatest raudteelased. Kirik valmis tornita, sest tsaarivalitsus ei andnud selleks omal ajal luba.

Kuni 1940. aastani tegutsenud kirik jäi sõja järel koguduseta ning hoonet kasutati laona, hiljem võimlana ning taasloodud kogudus sai pühakoja kätte katuseta. Kogudus asus kirikut renoveerima 1995. aastast ning esmalt valmis jumalateenistuste pidamiseks juurdeehitus. Jumalakoja remondijärgne taaspühitsemine toimus 2005. aastal. Avara ja valgusküllase interjööriga kirik rõõmustab silma tänapäevase sisustusega.